Ebamäärane päev. Tänasesse mahtus Kätliniga "Ühenda punktid" raamatust paari pildi joonistamine - see tähendas ka numbrite kordamist ja õppimist 1-st kuni (esialgu) umbes 40-ni. Numbrite moodustamise põhimõttest ta saab aru, aga nende nimetused ei taha veel hästi meelde jääda. Ikka on 34 talle "number kolm ja number neli". Siiski, kui mina paar näidet ees ütlen, või ütlemist alustan, siis lõppeks saab temagi õige nimetusega hakkama. Hetkel kõige tundmatum number oli 8 - seda vahtis mõtlikult pliiatsit imedes, ega osanud alatasa öelda, mis selle imeliku krõnksu nimi olla võiks. Samas kui ütlen, et kus on 12 või 15 vmt, siis paberilt leiab enamjaolt need üles küll.
Lisaks Kätlini dresseerimisele vaatasin, kuidas Cesar Millan oma "Dog Whisperer" sarjas koeri korralikuks õpetas. Igati hariv vaatamine minumeelest. Siiani olen ära näinud umbes kaks hooaega (esimese, pool teist ja suurema osa kuuendast), aga ilmselt jätkan vaatamist. Cesar on oma alal väga osav igatahes. Vahel mõtlen minagi huviga, et aha, no mida selle hullu elukaga küll ette võtta annaks - mina kuulutaks küll lootusetuks juhtumiks, kui peni ikka kõike ja kõiki raevukalt pureb. Ent näe, pusivad seal saates mis nad pusivad, aga 10-20 minutit hiljem on koer nagu ponks, kuulab sõna ja kedagi enam ei hammusta. Huvitav, kas tal mõni selline juhtum ka on, millega tõesti hakkama ei saa - või neid ta lihtsalt ei võta jutule? Küllap tema töötasu ka mitte teps pisike ei ole - siiani olen näinud puha rikkureid aina oma ärahellitatud mummukestele tema juurest abi otsimas käimas. Ja läbiv liin muidugi, mida peale poolteise hooaja vaatamist minagi juba kaugelt ära tunnen, on, et kui omanik ikka alustab juttu, et oi, ta on mu lapsuke, ja koera hõikab, et "Tule emme juurde!", siis see koer on reeglina probleemidega koer.
Cesar ise tundub selline Ameerika edulugu taaskord olevat - tuleb noor mees Mehhikost, ja näe, nüüd LA rikkad ja ilusad vagurasti kuulavad ta nõuandeid ja maksavad talle rasket raha nende eest. Respect, man!
Minu lemmikstseen on alati see, kus ta oma koerakarjaga linnas ringi rulluisutab. :)
Lisaks Kätlini dresseerimisele vaatasin, kuidas Cesar Millan oma "Dog Whisperer" sarjas koeri korralikuks õpetas. Igati hariv vaatamine minumeelest. Siiani olen ära näinud umbes kaks hooaega (esimese, pool teist ja suurema osa kuuendast), aga ilmselt jätkan vaatamist. Cesar on oma alal väga osav igatahes. Vahel mõtlen minagi huviga, et aha, no mida selle hullu elukaga küll ette võtta annaks - mina kuulutaks küll lootusetuks juhtumiks, kui peni ikka kõike ja kõiki raevukalt pureb. Ent näe, pusivad seal saates mis nad pusivad, aga 10-20 minutit hiljem on koer nagu ponks, kuulab sõna ja kedagi enam ei hammusta. Huvitav, kas tal mõni selline juhtum ka on, millega tõesti hakkama ei saa - või neid ta lihtsalt ei võta jutule? Küllap tema töötasu ka mitte teps pisike ei ole - siiani olen näinud puha rikkureid aina oma ärahellitatud mummukestele tema juurest abi otsimas käimas. Ja läbiv liin muidugi, mida peale poolteise hooaja vaatamist minagi juba kaugelt ära tunnen, on, et kui omanik ikka alustab juttu, et oi, ta on mu lapsuke, ja koera hõikab, et "Tule emme juurde!", siis see koer on reeglina probleemidega koer.
Cesar ise tundub selline Ameerika edulugu taaskord olevat - tuleb noor mees Mehhikost, ja näe, nüüd LA rikkad ja ilusad vagurasti kuulavad ta nõuandeid ja maksavad talle rasket raha nende eest. Respect, man!
Minu lemmikstseen on alati see, kus ta oma koerakarjaga linnas ringi rulluisutab. :)
0 kaasamõtlemist-ütlemist:
Postitage kommentaar