esmaspäev, Jaanuar 23, 2012

23. jaanuar 2012

Esmaspäev. Tööpäev nagu tööpäev ikka.
Seitsmendike tunnis teejuhatamise dialoogideks soojendust ja meeldetuletust tehes pidid nad muuhulgas õpikus oleva linnaplaani peal juhatama teed pangast politseijaoskonda. Kui kaks inimest olid korralikult kogu "otse-valgusfoori juurest paremale-teine tänav vasakule" stiilis juhenduse ette kandnud, tõstab kätt ka üks kohalik "vimkamees".
"Mina tahan ka vastata!"
OK siis. Anna tulla!
"Võtad pangas püstoli välja, sihid kassiiri, tuleb politsei ja viibki su jaoskonda!"
Lihtne ja geniaalne, võimis ;)?


Õhtul tööde kõrvale lugesin netist uudiseid. Näiteks sõjaväeteenistusega seotud poleemikat.
Mu isiklik poeg on ka seisukohal, et peaks nagu ikka armeesse minema. Samas, arvestades kogu seda arvuti ees lösutamist ja olematut füüsilist pingutust... ma küll ei kujuta ette kuidas ta seal hakkama peaks saama. Ise ta muidugi vaatleb asja kui käsitamatus tulevikus paiknevat, minu vihjete peale, et mingeid ettevalmistusi võiks juba praegu (15 aasta vanuses) tegema hakata, vaatab mind kui ogarikku. Et aega ju on, rumal emps! Daah. Rumal emps igaks juhuks on juba muretsemisega pihta hakanud igatahes.

2 kaasamõtlemist-ütlemist:

sesamy ütles...

Assotsiatsioon tekkis samal sekundil , kui silme eest jooksid läbi sõnad "pangast politseijaoskonda". Oleksin TÄPSELT sama vastuse andnud (no pollarid nabivad kinni jne). Kaugeleulatuvaid järeldusi tehes võib väita , et kodanik, kes nii vastas, hakkab ise kunagi õpetajaks (nagu minagi olen) :D

Trulla ütles...

Noh, loomingulisus on vast teistelgi erialadel hinnatud. :)

Antud juhtumi peategelasest poisslaps valmistaks mulle küll üllatuse kui ta õpsiks hakkaks... aga no samas, ega kunagi või teada. ;)