Suurema ostlemise päev. Käisime Tartus, eesmärgiga osta Kätlinile uued vettpidava pealispinnaga kindad (tal on küll villaseid, aga kelgutamisel on need õige pea märjad - ning olemasolevad "vettpidavad" on tihedast kasutamisest juba üsna kulunud. Lisaks oli plaan soetada ka uus köögikraan (endisel murdus kangi sees mingi plastmassjublakas ära, sai tol hetkel operatiivselt asendatud käepärast olnud kunagi kasutatud ja uuenduste käigus kappi tagavaraks tõstetud kahe-kraani süsteemiga, aga nõudepesemisel iga kord vee parajaks reguleerimise käigus kulub vett sellega rohkem kui kangsegistiga, ja niisiis läksimegi seda kangiga varianti ikkagi poest hankima - vee hind suures peres ei tule teps mitte pisike ja igasugune võimalik kokkuhoid sellel suunal tuleb teoks teha).
Muidugi on poodi sattumisel alati kiusatus osta rohkem kui algselt plaanitud (no mõni eriti kindlameelne ehk käib poes alati nimekirjaga ja mitte midagi muud tõesti ei ostagi - aga mina ega mu meeski nende hulka omaenda õnnetuseks ei kuulu). Nii ka seekord naasime lisaks eelpoolmainitud tarvilikele esemetele veel paari sukkpükste ja kahe paari sokkidega (olid 1 euro paar) Kätlinile ning metallist käterätikonksudega vannitoa tarbeks. Lõunaka Rimis oli parajasti Kadarbiku uute kandiliste smuutide maitsmise võimalus, mida ka kasutasin ning millest tulenevalt rändasid meie korvi (eelkõige lastele mõeldes) kaks ananassi-vaarika maitsega 4-viljamahla smuutit (minu isiklikuks lemmikuks on küll pirni-aprikoosismuuti, aga too oli sel hetkel kübeke kallim). Juba poest väljumas olles tammusin pikalt ümber ühe väga elutruu välimusega kunstsõnajala. Aga see maksis mingi 5 eurot ümmarguselt ja pärast pikka kaalutlemist, kas mul ikka on seda sõnajalga niiväga vaja, lahkusin temast ohates ja vaikselt vigisedes ning jätsin ta poodi. :(
Bauhofist olin lootnud leida neid roosa Vanishi hiigelpütte (hinnalt soodus ja ma kasutan seda ikka päris sageli tõrksate plekkidega võitlemisel - kui kodus on lasteaialaps, siis igasugused menüüga kaunistatud riided on üpris igapäevane nähtus), aga neid kahjuks enam ei olnud. Ei teagi, kust nüüd seda väärt kraami sellise normaalse hinnaga saada võiks. Eks pean ilmselt ikka tavalisi väikseid pütte poest edasi ostma.
Kodus ahistasin vaest poega, sest mulle meenus, et nädalavahetusel pidi bioloogia olümpiaad olema ju. Et kas tema ei olnudki minejana kirjas? (Kuna mäletasin, et tal hästi palju igasuguseid olümpiaade nüüd jaanuaris-veebruaris peaks nagu olema, siis minu meelest oli ka bioloogia selles kontekstis nagu kõlanud. Ja et kas ta oli selle ära unustanud, või mis?? :)) Poeg erutus ja vandus, käsi südamel, et TEMA meelest jällegi EI pidanud ta seekord osalema. :))) Küll aga on tal järgmisel nädalavahetusel ees matemaatikaga rinda pistmine.
Muidugi on poodi sattumisel alati kiusatus osta rohkem kui algselt plaanitud (no mõni eriti kindlameelne ehk käib poes alati nimekirjaga ja mitte midagi muud tõesti ei ostagi - aga mina ega mu meeski nende hulka omaenda õnnetuseks ei kuulu). Nii ka seekord naasime lisaks eelpoolmainitud tarvilikele esemetele veel paari sukkpükste ja kahe paari sokkidega (olid 1 euro paar) Kätlinile ning metallist käterätikonksudega vannitoa tarbeks. Lõunaka Rimis oli parajasti Kadarbiku uute kandiliste smuutide maitsmise võimalus, mida ka kasutasin ning millest tulenevalt rändasid meie korvi (eelkõige lastele mõeldes) kaks ananassi-vaarika maitsega 4-viljamahla smuutit (minu isiklikuks lemmikuks on küll pirni-aprikoosismuuti, aga too oli sel hetkel kübeke kallim). Juba poest väljumas olles tammusin pikalt ümber ühe väga elutruu välimusega kunstsõnajala. Aga see maksis mingi 5 eurot ümmarguselt ja pärast pikka kaalutlemist, kas mul ikka on seda sõnajalga niiväga vaja, lahkusin temast ohates ja vaikselt vigisedes ning jätsin ta poodi. :(
Bauhofist olin lootnud leida neid roosa Vanishi hiigelpütte (hinnalt soodus ja ma kasutan seda ikka päris sageli tõrksate plekkidega võitlemisel - kui kodus on lasteaialaps, siis igasugused menüüga kaunistatud riided on üpris igapäevane nähtus), aga neid kahjuks enam ei olnud. Ei teagi, kust nüüd seda väärt kraami sellise normaalse hinnaga saada võiks. Eks pean ilmselt ikka tavalisi väikseid pütte poest edasi ostma.
Kodus ahistasin vaest poega, sest mulle meenus, et nädalavahetusel pidi bioloogia olümpiaad olema ju. Et kas tema ei olnudki minejana kirjas? (Kuna mäletasin, et tal hästi palju igasuguseid olümpiaade nüüd jaanuaris-veebruaris peaks nagu olema, siis minu meelest oli ka bioloogia selles kontekstis nagu kõlanud. Ja et kas ta oli selle ära unustanud, või mis?? :)) Poeg erutus ja vandus, käsi südamel, et TEMA meelest jällegi EI pidanud ta seekord osalema. :))) Küll aga on tal järgmisel nädalavahetusel ees matemaatikaga rinda pistmine.
2 kaasamõtlemist-ütlemist:
:) kujutasin seda "erutatud poega käsi rinnal vandumas" ette ja sind üks käsi puusas ja teine näitams suunda kus on bioloogia materjalid. :D
tubli poiss, jaksab nii mitmel olümpiaadil osaleda!
tristal
Jaah. :) Erutumine väljendus eelkõige selles, et ta tormas mööda tuba ja ringutas ahastavalt käsi, et kuidas ma ometigi mingi sellise hullu jutuga nüüd esile astusin.
A muidu tubli jah. Oli füüsika, täna matemaatika, ootamas on keemia ja miski loodusteaduste viktoriin (või oli see ka olümpiaad?). Eelmisse aastasse jäid robootika võistlus, saksa ja inglise keele meeskonnatööd... vist oli veel midagi, aga ma hästi ei mäletagi nüüd enam.
Postitage kommentaar