Teisipäev. Kergemavõitu päev (vähemalt sellel nädalal veel). Tegin ennast jälle jalameheks/naiseks (s.t. jätsin auto hommikul mehele), ja esimesel päevapoolel see ka töötas (esimese käigu ühest majast teise tegin jalgsi). Pärast teises majas antud täiskasvanutundi ja proovieksamikatsetust üheksandikest soovijatele tuli aga, kui võtit ära viimas olin, Kai ukse peal vastu ja ütles, et tema läheb nüüd koju... ja siis ma sujuvalt möllisin ennast tema auto peale. :) Juba õues, mõtlesin küll, et nojah, oleks võinud ikka kõndida ka... aga siiski suht hull uni oli (ma tegelikult olen suure osa selle ja eelmise nädala öödest tööasjade tegemisele kulutanud) ja otsustasin mõne tunni magamise kasuks - ehk küll, teadagi, uni ei anna uute kuube ega magamine maani särki. Aga no ma ei saa seda loomingulisemat osa oma tööst teha, kui nii unine olen, et ühte lauset kolm korda loen ja ikka aru ei saa, mida see öelda tahtis. Lihtsalt mu efektiivsus on selles olukorras nii madal, et pole mõtet tund-paar niisama paberi kohal küürutada, ilma et midagi mõtestatut toimuks. Pigem veidi puhata ja siis värske peaga asja kallale asuda. Läheb kiiremini, ja asja edenemisest võib isegi miskit rõõmu moodi asja tunda, kui hästi läheb.
Ilm oli lumine, aga mõistlik. Ei olnud väga külm, ega ka liiga märg. Ainult kindad oleksid võinud ju ikka olla täna ka.
Leidsin oma tikkimistöö lõngad üles ühest kotist kuhu ma nad maakleripaanikas toppinud olin. Olid teised nüüd üpris pikka aega kadunud minu jaoks. Kui aega saab, siis võiks täitsa veidi tikkida jälle - mul on oma lõbuks üks ristpistes pilt pooleli. Selline pisikese meelelahutuse moodi asi tööpaberite kõrvale, kui tuju on, et nüüd tahaks teha, siis jälle tripsuke teen, kui ei taha, seisab natuke - pole mingi kohustus, niisama väike mõnulemine näputöö seltsis. Siiski hakkab see kogu venitamisest hoolimata vist lõpuks valmis saama (lamavad lõvid on peaaegu lõpetatud, ainult taevas ja taustal olevad puu ja põõsas on veel pooleli) ja ma pean mõtlema, kuidas teda ära raamida.
Ilm oli lumine, aga mõistlik. Ei olnud väga külm, ega ka liiga märg. Ainult kindad oleksid võinud ju ikka olla täna ka.
Leidsin oma tikkimistöö lõngad üles ühest kotist kuhu ma nad maakleripaanikas toppinud olin. Olid teised nüüd üpris pikka aega kadunud minu jaoks. Kui aega saab, siis võiks täitsa veidi tikkida jälle - mul on oma lõbuks üks ristpistes pilt pooleli. Selline pisikese meelelahutuse moodi asi tööpaberite kõrvale, kui tuju on, et nüüd tahaks teha, siis jälle tripsuke teen, kui ei taha, seisab natuke - pole mingi kohustus, niisama väike mõnulemine näputöö seltsis. Siiski hakkab see kogu venitamisest hoolimata vist lõpuks valmis saama (lamavad lõvid on peaaegu lõpetatud, ainult taevas ja taustal olevad puu ja põõsas on veel pooleli) ja ma pean mõtlema, kuidas teda ära raamida.

Midagi sarnast (kuigi mitte seesama) peaks välja tulema, kui ma ta juhtumisi kunagi valmis peaksin saama. Leidsin ühest käsitööajakirjast pildi ja tingmärgiskeemi ja nüüd tasapisi ehitan teist siin. Oli kurikaval plaan see võib-olla elutoa seinale panna, kui valmis saan. Või siis magamistuppa... või offississe. Ei teagi veel. Mulle lihtsalt meeldib teda teha.
1 kaasamõtlemist-ütlemist:
sulle ei tundu et tikkimine on vabastav :)? mina olen küll seda kudumisel täheldanud :)
Tristal
Postitage kommentaar