15. jaanuar 2012

Magasin öösel mitte just kõige paremini. Nägin unes, et mingi Ameerika salateenistus tahtis mind ja üht mu tuttavat (unetuttavat, mitte reaalelu) abielupaari mingite taevast tulevate laserikiirtega seibideks lõigata. Kõigepealt hävitati nende tuttavate maja (selline modernsemat tüüpi eramu metsa taga teistest eraldi), me jooksime hirmuga laiali, mina koos tolle teise naisega maja taha mingisse jäärakusse või uhtorgu. Põiklesime kiire eest, mis meie ümber sisisedes maastikku lõikus - aga lõpuks me enam ei jaksanud, kukkusime maha, andsime alla, hoidsime üksteisest kinni ja ootasime kiirt. Kujutlesin, et see vist on väga valus, kui sind kiirega pooleks lõigatakse, aga ega midagi eriti teha ka muud ei saanud kui hirmuga oodata. Tundsin, kuidas ta kramplikult minu külge klammerdus, kui kiir temasse lõikus... ja siis oli minu kord. Minu üllatuseks ei olnudki otseselt valus, selline ebamugav külm tunne oli kõhus lihtsalt, kui kiir mu keskelt pooleks lõikas. Edasi vist ei saanudki midagi - ootasin, millal ma siis ära suren, või miskit... aga sellega läks aega ja ma ilmselt ärkasin üles enne kui asi lõplikult ühele poole sai.

Pildi allikas: SEE LEHT.

Igatahes oli see üsna ebameeldiv unenägu ja ma üritasin uuesti magama jääda, et midagi etemat näha... aga seegi unenägu kiskus lõpuks kiiva ja imelikuks ja nii ma siis pidin uuesti üles ärkama. Ainult selleks, et avastada, et olen pisut sisse maganud ja remondimehed on iga hetk ukse taha ilmumas.

Tänane päev oli üldiselt märksa igavam kui eilne. Remondimees askeldas esikus oma tsemendi ja muu taolisega, Jaak vahtis elutoas telekat, mina parandasin tagatoas töölehti, lapsed käisid Tädi Mallega õues kelgutamas (et nad jalus ei tolkneks).

PS! Tunnen tarvidust veel veidi Maximale reklaami teha. Mitte et ma ei teaks kõiki nende jamasid töötajatesse suhtumise ja muu taolisega, aga neil on vähemasti üks toode veel, mille suhtes ma täiesti pöörast nõrkust tunnen: Vilvi kohukesed (kuivatatud ploomide või mooniseemnetega). HULLULT HEAD!