Teine tööpäev.
Hea lihtne päev seekord. Täna polnud vaja kahe maja vahel tõmmelda.
Siiski oli ka ebameeldivusi, nimelt teatati, et koligu ma oma ruumist kuskile kolmanda korruse kuudikusse. Mina ei tahtnud sinna minna! Juba sellepärast, et kui mul on vaja ühel ja samal päeval olla teine ja kolmas tund algkoolimajas, neljas gümnaasiumi omas, viies algkooli majas ja kuues taas gümnaasiumi majas (majade vahe on ca kilomeeter või nii), siis nende vahetunniks jääva 10 minuti jooksul riidesse toppida, kolmandalt korruselt alla ja autosse triblada, seejärel teise maja juures autost välja, riided maha ja jooksuga tundi, tunni lõpul sama asi suunaga teise maja poole, ähkides kolmandale korrusele kalpsata ja siis veel rõõsa, roosa, rõõmus ja rahulik välja näha - maitea, see hakkab tervise peale lõppeks! (Närvidest rääkimata ja ka ajaliselt on juba suht raske hakkama saada siis.) Praegu olen esimesel korrusel, so-so saan hakkama... aga kolmandale korrusele kuudikusse ma ei taha!!!!
Noh, olin siis selle teate üle suht emotsionaalne mõned tunnid, pidasin läbirääkimisi nii ja naa ning mingid kompromissid lõppeks saavutasime... agajah, olen pisut ärritet selle asja üle.
See sündmus välja arvatud, oli siiski muus osas asjalik päev - käisin juuksuris silmi varjama kippuvat lakka ohjeldamas, kõndisin jalgsi kahe maja vahet (ma, loll, olin üheksandike proovieksamid gümnaasiumimajja unustanud ja pidin need sealt niisiis ära tooma - kui pea ei jaga, peavad jalad jagama), samuti jalgsi koju. Jalgsi olin koju kõndinud ka esmaspäeval, aga siis oli ilm soojem, teel olev lumekiht pehmem. Teisipäevane ilm oli selline tõeliselt talve moodi talveilm: kergelt karge, lumekiht maas, päike säramas.
Hea lihtne päev seekord. Täna polnud vaja kahe maja vahel tõmmelda.
Siiski oli ka ebameeldivusi, nimelt teatati, et koligu ma oma ruumist kuskile kolmanda korruse kuudikusse. Mina ei tahtnud sinna minna! Juba sellepärast, et kui mul on vaja ühel ja samal päeval olla teine ja kolmas tund algkoolimajas, neljas gümnaasiumi omas, viies algkooli majas ja kuues taas gümnaasiumi majas (majade vahe on ca kilomeeter või nii), siis nende vahetunniks jääva 10 minuti jooksul riidesse toppida, kolmandalt korruselt alla ja autosse triblada, seejärel teise maja juures autost välja, riided maha ja jooksuga tundi, tunni lõpul sama asi suunaga teise maja poole, ähkides kolmandale korrusele kalpsata ja siis veel rõõsa, roosa, rõõmus ja rahulik välja näha - maitea, see hakkab tervise peale lõppeks! (Närvidest rääkimata ja ka ajaliselt on juba suht raske hakkama saada siis.) Praegu olen esimesel korrusel, so-so saan hakkama... aga kolmandale korrusele kuudikusse ma ei taha!!!!
Noh, olin siis selle teate üle suht emotsionaalne mõned tunnid, pidasin läbirääkimisi nii ja naa ning mingid kompromissid lõppeks saavutasime... agajah, olen pisut ärritet selle asja üle.
See sündmus välja arvatud, oli siiski muus osas asjalik päev - käisin juuksuris silmi varjama kippuvat lakka ohjeldamas, kõndisin jalgsi kahe maja vahet (ma, loll, olin üheksandike proovieksamid gümnaasiumimajja unustanud ja pidin need sealt niisiis ära tooma - kui pea ei jaga, peavad jalad jagama), samuti jalgsi koju. Jalgsi olin koju kõndinud ka esmaspäeval, aga siis oli ilm soojem, teel olev lumekiht pehmem. Teisipäevane ilm oli selline tõeliselt talve moodi talveilm: kergelt karge, lumekiht maas, päike säramas.
2 kaasamõtlemist-ütlemist:
No kuidas see mõeldav on?
Nii võib ju päris kõhnaks jääda.
Kõhnus oleks boonus. Minu vaatepunktist aga võib sel moel pigem üks hetk suurest stressist närvivapustuse saada.
Postitage kommentaar